Le Sud

Aprillivaheajal käisin perega Lõuna-Prantsusmaal Hispaania piiri ääres.

Ühel peaaegu inimtühjal rannal kohtasin ma juhuslikult eestlasi :)

Pariis

Märtsivaheaeg

Niisiis...mu viimasest postitusest on möödas päris palju aega. Selle aja jooksul on nii mõndagi toimunud. 25.veebruar-10.märts oli meil vaheaeg. Teisel nädalal käisime perega suusareisil Villard de Lans'is,  mille suusakeskuses toimusid 1968. aasta Grenoble'i taliolümpiamängude kelgutamise alad. Alguses olid ilmad väga ilusad, aga neljandal päeval pandi kõik suusaliftid kinni, sest mäel oli liiga palju tuult ning see oli ohtlik.

Streik lume tõttu

Üllataval kombel olen ma suutnud leida aega ja inspiratsiooni, et jälle midagi kirjutada:) Maas on minu hinnangu järgi ligi 15 cm lund ning see tähendab, et täna bussid ei sõida ning enamus õpilasi(k.a mina) kooli ei lähe. Olen veetnud oma esmaspäeva kodus, teed juues. Viimane kord kui meil lund sadas, oli siin paar väga lühikest elektrikatkestust. See on uskumatu, kuidas sellise väikese lumekihi tõttu võib kogu elu seiskuda.
Nende 5 kuuga, mis ma siin veetnud olen, olen ma suutnud väga paljude asjadega ära harjuda, mis alguses võisid tunduda imelikud või lihtsalt teistsugused. Mõtlesin teha väikese nimekirja erinevustest:

• Koolihoonetes ei või telefone kasutada. Tundub, et see on vaid meie linna koolide veidrus. Koolihoonete alla kuulub ka raamatukogu ning kui õpetaja näeb, et sa kasutad oma mobiili majas sees, on tal õigus see ära võtta. Mul kulus üsna kaua aega, et sellega ära harjuda ning vahest ununeb see mul ikka ära(õnneks olen ma vahetusõpilane) 
• Koolihooneid on meil 7, nende hulka kuuluvad: hoone klassile seconde, hoone teadusliku kallaku valinud klassidele, hoone ülejäänud klassidele, vastuvõtu maja, administratsiooni maja/raamatukogu, spordisaal ning söökla. Õpilasi on meie gümnaasiumis umbes 1000. Kuna meil on ühine söökla veel kolme kooliga, ulatub lõunasöögi järjekord tihti uksest välja ning kui õues on -5 kraadi, ei ole see sugugi nii meeldiv.
• Prantslased maksavad tšekkidega. Siiani olin ma näinud, et keegi maksab tšekiga vaid filmides ning ma olin väga üllatunud, kui me esimest korda poodi läksime ja mu vahetusema oma tšekiraamatu kotist välja võttis.
• Väga paljud noored suitsetavad ning vahel võib juhtuda, et õpetaja küsib sinult tuld, mis on täiesti normaalne. Meil on õues kooliterritooriumil isegi suitsunurk.
• Kooliaasta jaguneb trimestriteks, mis ei lõppe siis kui vaheaeg algab, vaid lihtsalt kuskil vahepeal.
• Ostukeskuste parklates on parkimisplatsid peredega autodele.
• See on täiesti normaalne, kui sa keset päeva oma deodorandi kotist välja võtad ning klassis ennast värskendad. Ning kui sul pole deodoranti kaasas, siis selles ei ole midagi imeliku, kui sa üle klassi seda teistelt küsid.
• Selleks et poole päeva pealt koju minna(näiteks kui sa oled haige) tuleb küsida hoone juhataja käest luba. Üldse tuleb alati mingeid pabereid täita, kas või selleks, et teatrisse minna, on vaja vanemate allkirja.
• Enamasti toimuvad mul kõik tunnid samas klassis ning meil on alati samad kohad.
• Meie klass koosneb täiesti erinevate vanustega inimestest(15-18). Siin on see normaalne ja see on tavaline, et keegi on ühel või teisel põhjusel mingit klassi korranud.
• Väga raske on siin midagi organiseerida või saada üldiselt aru, mis toimub. Igal pool on segadus ja keegi ei ole milleski kindel: Teades, et järgmisel päeval olid meil tunnid kell 8-10 ja seejärel järgmine tund 15-17, otsustasime, et me paigutame hilisema tunni ümber ja teeme selle tunni kell 10-11. Õpetajale sobis ning me läksime hoone juhataja juurde, kes ütles, et see pole võimalik, sest juhatus ei ole sellega nõus. 15 minutit hiljem muudeti siiski meelt ja tõsteti tund ümber. Järgmisel päeval, kui kõik teadsid, et nende tunnid lõppevad kell 11 saime teada, et juhatus oli veelkord meelt muutnud ning me siiski ei saa tõsta oma tundi ümber. Veel rohkem segadust tekitas see, et õues sadas lund, bussid ei sõitnud ning kõik olid juba vanemad järgi kutsunud ning arvestanud sellega, et pealelõunat tunde ei toimu.
• Mul on vaid 4 õpikut.
• Leidsin oma päevikust lehekülje, kus on kirjas milliste aastate veinid on paremad või halvemad.
• Siinne tuletõrjealarm kõlab teistmoodi ning õppuse alguses ei saanud ma aru, mis toimub.
• Osade õpetajate käekiri on väljaloetamatu ning tahvlile kirjutades kasutavad nad imelikke lühendeid, millest on alguses väga raske aru saada. Näiteks ring sõna lõpus tähendab -tion ning väike kriipsuke ja t-täht tähendavad -ment. Kui ma oma esimese töö kätte sain, ei saanud ma samuti aru, millised vastused on õiged ja millised valed, sest õige vastuse puhul teevad nad kriipsu, mis näeb välja nagu miinus ning vale vastuse korral teevad nad risti, mis tundus mulle nagu pluss.
• Tunnid lõppevad enamasti kell 5 või 6(algavad kell 8)
• Mul pole siiani olnud ühtegi nädalat, kus kõik tunnid toimuksid.
• Komapäeviti lõppevad kõigil tunnid kell 12.

Lyoni tulede festival

Laupäeva hommikul sõitsime bussi ja rongiga Lyoni, et vaadata "Tulede festivali". Kui me kohale jõudsime, tundus juba siis, et seal on palju inimesi, kuid see ei olnud võrreldavgi selle rahvahulgaga, kes õhtul Lyonis viibis. Alguses jalutasime veidi ringi, astusime mõnda poodi sisse, kuid väljusime ka kohe järgmisel hetkel, kuna poodides oli palju rahvast, kes tunglesid, et endale midagi osta. Niisis otsustasime minna vaaterattale, mis asus ühel suurel väljakul, kus olid ka kaks puhkpillibändi, kelle muusika järgi tantsisime. Pärast otsisime üles ühe väikese armsa muffinikohviku, kus sõime piparkoogimuffineid:) Kui pimedaks läks, hakkas tulede fesival pihta. Igasugustel hoonetel võis näha tulede etendusi. Nägime ka keset purskkaevu ühte draakonit. Rahvast oli väga palju, vahepeal ei saanud üldse ringi liikuda ning kuna me olime bussi peale hiljaks jäämas pidime käest kinni hoies läbi rahva jooksma, mis polnud sugugi nii lihtne. Lõpuks jõudsime siiski bussi peale, aga linnast välja saamiseks pidime ühe silla peal 40 min ootama, sest seal olid suured ummikud.

                          

Soovin kõigile, ükskõik kus te ka ei viibiks, ilusaid jõule ja rõõmsat uut aastat!

3 kuud

Aeg läheb siin väga kiiresti. Eile sai mööda tervelt kolm kuud sellest, kui Prantsusmaale saabusin. Prantsuse keel on mul selle ajaga paju arenenud. Aeg-ajalt on vahest siiski selline tunne nagu ma ei oska mitte midagi ja ma ei saa millestki aru (enamasti peale inglise keele tunde, reedeti), kuid üldiselt saan enamusest, mis räägitakse aru ning filmide vaatamine ei valmista nii suuri raskusi kui enne:)
Viimased kaks nädalat oli meie bussiliinil streik(olen ju siiski Prantsusmaal). Bussid ei sõitnud või hilinesid palju ning seetõttu hilinesin ka mina tundidesse. Meil sadas ka siin lund(praeguseks on lumi tegelikult enamus kohtades ära sulanud) ning see tähendas seda, et bussid ei sõitnud 5 cm lumekihi pärast ning meil oli vähemalt 4 väikest elektrikatkestust.

Vaheaeg

Kui ma vaheaja pühapäeval üles ärkasin ja aknast välja vaatasin, ei suutnud ma seda alguses uskuda. Väljas sada laia valget lund. Terve pühapäeva kattis maad 5cm paksune lumekiht. Kahe päeva pärast oli see juba kadunud. Terve mu vaheaeg möödus üsna rahulikult- kaua magades ja palju süües. Käisime kinos vaatamas ühte masendavat prantsuse filmi. Filmis olid peategelasteks ema, kellel on vähk ning kes otsustab enesetapu teha, ning tema poeg. Enda üllatuseks sain aru enamusest, millest tegelased rääkisid. Veel käisime mu õe ja Robbiniga Saint-Étienne'is, perega seeneturul(kus leidus ka kõike muud peale seente) ja sugulastel külas. YFU korraldas meile töötoa, kus õppisime tegema makroone:)

Makroonid

Seeneturg, kust ostsime brioche aux pralines'd

Robbini ja mu õega St.Etienne-is kohvikus